Liikumine ei ole sport, sport on liikumine
Alustame mõnede mõtetega liikumisest.
Prantsuse filosoof Frederic Gras on öelnud: „ Kõndimine pole sport. Sport on tehnikate, reeglite punktide ja võistlemise küsimus. Kõige selle jaoks on vaja õppida, osata õigeid asendeid, vallata õigeid liigutusi.“
Kaarel Zilmer kirjutab ajakirjas „Liikumine ja sport“ nr 27/2024: („liikumine ja sport „ nr 25/2024):
Lapsed peab saama liikuma. Kehalisel kasvatusel ei ole koolis enam kohata (L ja Sport nr 25/2023.
Küsimus, millest algab sportimine, kes seda edendab, kust tulevad rahvustunnet toetavad spordisangarid. Kõikidest seadusandlikest aktidest kõlab läbi, et riiklikud institutsioonid panevad rahva liikuma, kõrvale on jäetud või ei nähta konkreetsemaid järjepidevaid tegevusi.
Seni toimivale perekonna ja kogukonna , mis on tegelik aluste alus tervislike elukommete ja sportlikule liikumisele, ei ole antud piisavat tähelepanu.
Kui soovime tuua muutusi, et saada täiendavat indu liikumise harrastamiseks, ei tohi lõhkuda või kõrvale jätta seni toimivat ja positiivseid tulemusi andvaid süsteeme.
Universaalne teadmine reformide läbiviimisel on põhimõte: „lüpsilehmi“ tuleb hoida, tõusvaid tähti tuleb toetada.
Liikumisõpetuse ainekava on nagu iga teise õppeaine kava, kus igas aines õpilase teadmisi hinnatakse hindega.
Miks liikumisõpetus eitab sellist hindamise meetodit?
Kui mitmetes koolides ligi pooled õpilased’ ei tulnud toime matemaatika eksamitega, kas siis peaks matemaatika ainekava hindamist muutma ja asendama selle arvutamise oskustega.
Mis toetab või tagab liikumisõpetuse filosoofiat jälgides eluks vajalike elukutsete nagu kaitseväelased, päästjad, füüsilist jõudu vajavate elukutsete töötajate vajaliku taseme.
Mida tähendab tänapäeval „Terves kehas terve vaim“, kuidas tegutseda, et realiseeruks mõte „tervelt elatud elu“? Kas liikumisõpetuse valdkonnad on suunatud nendele põhimõtetele.?
Kas teadus on võimeline teaduslikult sekkuma ja muudab inimese käitumist ja hoiakuid ?
Mõisted nagu liikumine, kehakultuur, sport vajavad lahti seletamist.
Kuidas suudavad koolid, s.h. liikumisõpetuse õpetajad rakendada liikumisõpetuse teoreetilisi ja praktilisi ülesandeid?
Kuidas lahendatakse seosed liikumisõpetuse ja kõigi teiste õppeainete vahel?